Mööduja

Ivar Puura

Ehkki olen vaid mööduja
Seisatun hetkeks su õuel
Koputan kannaga varbale
Soojendan käsi põues
 
Mõtlen et akna taga
On rõõmude murede tuba
Kus väsinud inime magab
Kui pole ärganud juba

Ehkki olen vaid mööduja 
Tahaksin soovida sulle
Varju ja valguse mängu
Leeki mis juhatab tulle

Lõõma mis põletab sootumaks
Maskidest ehitet tõkked
Tuha all hõõguvaist sütel
Läidetud eredal lõkkel

Ehkki olen vaid mööduja...