|
Kes kõnnib sel hilisel tunnil Kus paljud on uinunult maas Mis jõud teda kõndima sunnib All jalgade kuupaiste klaas Kõik majad on vaikivad kivid Uksed on suletud Neist mööduvad unede rivid Pead longud ja juletud Jääb hämaraks varjudekuruks See unelm mis oli nii lai Et teda vaid kukkudes puruks Ehk keegi kord läbi sai Kui enam ei astugi jalad Teil aegadest tahutuil Öö ikka veel sisendust valab Sõrmedel rahutuil Kõik majad… Surm kiigutab laulude hälle Ja naeratab piinatult Ja varjud need taanduvad jälle Lauludest riivatult Kord kustuvad kevade kõned Ja otsa saab aegade aeg Siis mõtetest väsivad mõned Ja nendele kasvavad kaed Kõik majad… Kuid praegu käid jälgesid jättes Käes valitsev võlurikepp Su kaljuses südamelättes Veel palju on värsket ja voolavat vett Kes meeletult särab ja põleb Palangus pidevas Sel kustuda pole nii kõle Õhtus kord videvas Kõik majad… |